Maret Käbin 15. IX 1929—16. XII 2014

 

 

 

Maret Käbin on pärit Valgamaalt Pukast, lõpetas 1947 Tallinna 10. keskkooli ja 1952 Tartu ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna loogika-psühholoogia osakonna. 1959—1963 töötas ta korrektorina „Loomingu Raamatukogus”, seejärel asus tööle kirjastusse „Eesti Raamat”, kus oli eesti kirjanduse ja hiljem tõlkekirjanduse toimetuse toimetaja. Aastast 1982 oli Maret Käbin vabakutseline tõlkija ja toimetaja, aastast 1983 Eesti Kirjanike Liidu liige.

Maret Käbini esimene tõlge oli Muhtar Äuezovi „Abai tee” (1960), tema tõlgitud on muuhulgas Veera Panova „Sentimentaalne romaan” (1961), Aleksandr Grini „Sädelev maailm” (1972) ja „Kuldkett. Tee eikuhugi” (1973), Vsevolod Ivanovi „Niidermaad”, Veniamin Kaverini „Peegli ees” (1976) ja mitmed Ivan Bunini teosed, nagu „Suure paastu esmaspäev” (1981) ja „Arsenjevi elu”  (1991, 2007), mille eest ta sai Kirjanike Liidu tõlkeauhinna 1992. aastal, ning „Hämarad alleed” (1993). Tõlkealases diskussioonis oli märgilise tähtsusega tema vene keele mõjusid analüüsiv artikkel „Idarindel muutuseta” („Looming” 1979, nr. 9 ja nr. 10).

Maret Käbini panust eesti tõlkekultuuri, seda nii täpse ja tundliku tõlkijana kui ka pühendunud, delikaatse ja põhjaliku toimetajana, kelle käe all on saanud koolitust rida silmapaistvaid tõlkijaid, on võimatu üle hinnata.

 

Eesti Kirjanike Liit

Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsioon


Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Olematuse udu

Ma kaitsesin oma kandidaadikraadi (praegu vastab see doktorikraadile) 1976. aasta detsembris, umbes kolm kuud enne esimese lapse sündi. Kraad andis mulle võimaluse saada kindel töökoht Teaduste Akadeemia (tollal siis ENSV Teaduste…

Johannes Semper, „Raske vaikus”

1940. aastal punarežiimiga kaasa läinud tuntumate iseseisvusaegsete kirjandus- ja kultuuritegelaste saatus kujunes Nõukogude korra tingimustes isiklikus plaanis erinevaks. Nende suhe poliitilise võimuga hilisstalinistlikus Eestis oli aga enamasti sarnane: esialgne režiimi…

Kaks naist, üks Kreutzwaldi, teine Koidula tänavast. Autor ja lugeja

Sirje Olesk: Armas Lehte, on hea meel näha sind niisama vitaalsena, nagu viimastel kümnenditel sind Tartus ikka nähtud on. Möödunud aasta lõpus ilmus sinu raamat kirjanduslikust Tartust läbi aastate: „Õpetaja…
Looming