Joel Sang on eesti luuletaja, kirjanduskriitik, keeleteadlane, tõlkija, publitsist-esseist, toimetaja, kirjastaja, kes saab mais 75. aastaseks. Hakatuseks kaks seika.
Esimene seik. Meie isiklikud kokkupuuted jäävad kaugesse 1970. aastate lõppu, minu ĂĽlikooliaega. Joel oli mu kursusetöö juhendaja, koos esinesime Tapa keelepäeval ning tema võttis mind kaasa murdepraktikale Kaukaasia…
Proosa on nõme sõna ja kõlab kuidagi. . . . proosaliselt. Jah, ka luule kõlab luuleliselt ja poeesia poeetiliselt ja draama dramaatiliselt. Aga no mida sa siis ĂĽtled? Teed uue sõnause? Annad tehisintellektile kätte kogu olemasoleva eestikeelse sõnamassiivi pluss Roosikrantsi tänava tarkade protokollid ehk parasjagu kehtivad reeglid ning…
Möödunud kirjandusaasta kokkuvõtetest jäid meedias laste- ja noortekirjandusega seoses kõlama pigem negatiivsed sõnumid. Krista Kaer väljendas Vikerraadio hommikuprogrammis muret lastekirjanduse tiraaĹľide ligi 60% languse pärast.[1] Ta ĂĽtles, et kui varem tavatseti öelda, et lastele ikka raamatuid ostetakse, siis tuleb välja, et ega ikka osteta kĂĽll….
Hää inemise!
Ma olõ noorõkõnõ tähetiidĂĽseraamat ja pallõ teid appi. Mu elu um suurõn ohun. Ma tulli trĂĽkĂĽkuast vällä katõ aasta iist. Prõlla olõ ma pikäle ĂĽten raamaduÂkogun riiuli takan. Siin um tolmunõ ja pĂĽmme. Mu mitmõ lehe umma valusalõ katõkõrra. Mul um halv olla ja…

Päris esimene lugemisega seotud mälupilt, rohkem kĂĽll stressiolukord, viib mind Raasikule, vanavanemate juurde, kus emapoolne onu, toonases kõnepruugis Väike Jaan,…
kuulasin muulil mees rääkis naise-lapsega ĂĽtles häälde harjunud torinal ei no ma vaatasin et kotis kellegi jäätis sulab aga see oli lihtsalt jäätisepaber heh kuulasin ĂĽle lainete karjus naine mehele ma ĂĽtlesin ju et seal on need kivid ta ju tuleb sulle vastu hĂĽĂĽdis talle…
„Ei ĂĽhtigi uut ole päikese all,” kirjutas Matthias Johann Eisen 1909. aastal, kõrvutades teadusulmeromaanide sisu rahvapärimuses ette tulevate fantastiliste seikadega.[1] Ja tõepoolest, kui võtta rahvaluulet kirjanduse osana, siis kaob eesti ulme alguspunkt justkui haardeulatusest – ĂĽleloomulik näib ulatuvat kujutluse sĂĽvakihtidesse, kusagile ilmalinnu mĂĽĂĽdini ja vahest…
Minu eelmise aasta üks huvitavamaid vestlusi näitekirjanduse teemal leidis aset ühe tuntud teatrisõbraga Tartu sügisesel teatrifestivalil Draama. Olime mõlemad just vaadanud Aparaaditehases Urmas Lüüsi lavastust „Tädi Õie 65. sünnipäev”. Tuntud teatrisõber polnud rahul, et Draama-nimelisel festivalil dramaturgiavaba teatrit näidatakse.
Urmas LĂĽĂĽsi „Tädi Ă•ie 65. sĂĽnnipäev” oligi…
Möödunud kevadel lahkunud Jaan Toominga nekroloogis nimetatakse teda õigusega teatrikeele ja -mõtte suurimaks mõjutajaks ja muutjaks XX sajandi teise poole eesti teatris.[1] Miks peaks suurest lavastajast kirjutatama Loomingu, kirjandusajakirja veergudel? Lihtsaim vastus on, et Tooming oli ka kirjanik ja kuulus alates 2009. aastast kirjanike liitu. Tema…
„Palju tervisi saadab JĂĽrgenile onu Ott, kes juba on metsas! Tule kah, kui tahad! Tallinnas, jaanikuul 1986”, nii on rohelise pastakaga kirjutatud mu „Mine metsa” eksemplari tiitellehele. Olin sel hetkel kuuene, kohe seitsmene. . . . Roheline pastaÂkas ise oli juba imeasi. Imeasi oli ka see, et onu…

Minu lugejakarjäär algas Karu-aabitsast. Vanaema, kes mind lugema õpetas, ei teadnud häälikutest kĂĽll midagi. Paljude raskemate sõnade lugemine tuli mul…

Kaugel 1968. aastal oli eriline hing, mis sĂĽtitas inimesi ĂĽle maailma seisma tõe ja demokraatia eest. Meenutame – jaanuaris valiti…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.