Artiklid
-
Olematuse udu
Ma kaitsesin oma kandidaadikraadi (praegu vastab see doktorikraadile) 1976. aasta detsembris, umbes kolm kuud enne esimese lapse sündi. Kraad andis mulle võimaluse saada kindel töökoht Teaduste Akadeemia (tollal siis ENSV Teaduste Akadeemia) Majanduse Instituudis, sektoris, mille juhataja Ülo Ennuste oli armunud majanduse matemaatilise prognoosimise mudelitesse. Kuna…
-
Johannes Semper, „Raske vaikus”
1940. aastal punarežiimiga kaasa läinud tuntumate iseseisvusaegsete kirjandus- ja kultuuritegelaste saatus kujunes Nõukogude korra tingimustes isiklikus plaanis erinevaks. Nende suhe poliitilise võimuga hilisstalinistlikus Eestis oli aga enamasti sarnane: esialgne režiimi toetus asendus põlustamisega, pikema loometegevuse katkestusega ja ühiskondlikust elust kõrvaletõrjumisega kuni varase sulaajani.
Eelöeldu kinnituseks on…
-
Kaks naist, üks Kreutzwaldi, teine Koidula tänavast. Autor ja lugeja
Sirje Olesk: Armas Lehte, on hea meel näha sind niisama vitaalsena, nagu viimastel kümnenditel sind Tartus ikka nähtud on. Möödunud aasta lõpus ilmus sinu raamat kirjanduslikust Tartust läbi aastate: „Õpetaja 12. Uluotsa maja”. Sul on elu jooksul ilmunud hästi palju raamatuid – lastele, suurtele, luulet,…
-
Foto: Elmar Köster/FotisTeelisest ja tema tähetundidest
1940. aasta veebruaris mängisid Tõrva gümnaasiumi koolipoisid linnakese parimal, nimelt pritsimaja laval episoode Albert Kivikase romaanist „Nimed marmortahvlil”. Euroopas käis…
-
Artur Alliksaar. „Paralüseeritud paradiis”
Septembrilõpu soojal pärastlõunalme istusime aias, pihus pihk,ja süttis saatanliku vandenõuname mõlemate maias ihus ihk
end väljendada vallutava jõuna.Mu mõtteid kõditas su juustevihk.Kuid sa ei ulatanud mulle õunaning nõnda katkes sihi poole nihk.
Nüüd on nii kahju mul, oo hurmav Eeva,et raiskasin su kire ülekeeva.Pärm õlles polnud küllalt…
-
Madis Kõivu roosiristlik romaan „Keemiline pulm. Autobiographia cryptika”
Sissejuhatuseks
Valmistades 2025. aasta alguses ette järjekordset esoteerilist laupäeva Tartu Kirjanduse Majas (need on toimunud alates aastast 2018), jäin mõttesse võimaliku uue huvipakkuva teema üle. Kuna doktorant Siim Lill pidi tegema samal laupäeval pikema ettekande roosiristlusest, siis meenus, et kadunud kirjanik Madis Kõivul oli kunagi ammu…
-
Madis Kõiv – haug kahe jalaga maas eikusagil
Sisehääl või kahekõne
ESIMENE SÕJAMEES: Kui lubate, siis kaks lõiku Rilke kuuendast eleegiast: Nagu purskkaevu putk ajab su kaarduv võra laiali mahla, pärale: üles unest see kargab sulneima teostumise õndsusse, peaaegu ärkamata.
NAINE: Tead, ma nägin seda unes, see oli enne seda kui mul need ajad pidid…
-
„Reekviem”
Luule avab end sõnumi ja pildi sümbioosis. Seda võib nimetada ka keele tungiks ja ilmumiseks kujundis. Ja määravaks pole hoopiski kujundi vorm, avaldumisviis, mis võib olla nii alg-, sise- või lõppriimilisteks värssideks ning salmideks „murtud” tekst, silbilisrõhuline või kõnekeelt matkiv vabavärss või koguni proosa. Nagu…
-
Toomas Liiv, „Kas ta seda tahtiski”
Kunagi väga ammu elas kuningatütar,kes armastas lund süüa. Ta teadis, etkõik kuningatütred, kes söövad liigapalju lund, saavad ükskord ka ise lu-
meks, kas ta seda tahtiski. Ühel päe-val oli ta valge lumi. Ja kevadel ka-dus veeks, nagu ikka lumi, keegi eiosanud kuningatütart otsida, aga sina,
kas tuleb…
-
Juhan Jaigi „Kuutõrvajate” Võru
Mul on tunne, et see Sännas ja Luhametsas kasvanud, vankriga Rõuge kirikusse sõitnud ja Vabadussõja aegu Võrumaal pyssi lasknud ning Võru pidudel tydrukuid taga ajanud mees on Lõuna-Eesti kõige olulisem prosaist. See olulisus tähendab minu jaoks seda, et ta looming on kõige rahvaomasem ja siinsele…
-
Haruldane ja väärtuslik
Eestikeelse raamatu teadaoleva sünnihetke 500. aastapäeva puhul palus Looming mul mõtiskleda enda kui bibliofiili teemal. Bibliofiilia on haruldaste ja väärtuslike raamatute kogumine. Minu fookus on pisut mujal ja pisut laiem, traditsiooniline bibliofiilia jääb sellesse üksnes ositi. Tõsi, see osa on suur. Seda näitab juba asjaolu,…
-
Väljanäituse 5. Tuglase pagulasaja varjupaik
1907. aastal toimusid vastse pagulase Friedebert Mihkelsoni – Tuglasena hakatakse teda laiemalt tundma 1909. aastast – elukäigu vaatenurgast kaks olulist sündmust. Septembrikuus sai ta õnneliku juhuse kaudu kostiliseks riidekaupmees R. G. Ålanderi majja Helsingi lähedal Oulunkyläs.[1] Ålanderite perekond kujunes noorele mehele tema rännakuaastatel omamoodi „asenduspereks”, kus teda ikka oodati.[2] Hingeliselt…
