Toeta

Artiklid

  • Livia Viitol

    Suure Loo sünd

     

     

    Doris Kareva: „Perekonnaalbum”.

    „Verb”, 2016. 88 lk.

     

    Esimene tunne pärast Doris Kareva uue luuleraamatu läbilugemist oli üllatus. Nagu keegi oleks võitnud maailmameistrivõistlused ühtaegu males ja iluuisutamises. „Perekonnaalbumi” kaante vahel saavadki kokku mitu „ala”, mitu kunstiliiki. Seetõttu on raamatu täpset žanrilist kuuluvust keeruline määratleda. Teose proloogis on öeldud:…

  • Ingrid Velbaum-Staub

    Arkadi Severnõi, Nikolai Gogol ja Marusja Klimova Viljandis, peldikuist rääkimata ehk pahupidi eestivene kirjandus

      Paša Matšinov: „Gogoli disko”.„Lepp ja Nagel”, 2015. 144 lk.

     

    Eestimaisest evangeeliumist:

    [—] 3. Talvekartul toodagu talumehelt, kellel olgu peldikus ajalehed. Kaup olgu aus.

    (Valdur Mikita, „Lindvistika ehk Metsa see lingvistika”)

    Ei ole mõtet teeselda, nagu poleks arvustuse kirjutaja teadnud, et selle ilmumise ajaks on „Gogoli disko” pärjatud nii Kultuurkapitali…

  • Piret Saluri

    Maimu Bergile Ponkala auhind

      27. mail kuulutati Soome Instituudis välja Soome E. W. Ponkala fondi auhinna tänavune laureaat. Auhinna sai eesti kirjanik Maimu Berg. Sellega tunnustas fond Maimu Bergi pikaajalist ja tulemuslikku tööd Soome—Eesti kultuurisuhete korraldamisel. Maimu Berg on Soome Kirjanike Liidu auliige.E. W. Ponkala fond asutati 1924. aastal….

  • Elo Rohult

    Seelik

      Ta oli armunud (mitte küll esimest korda, kukkumisi oli tema elus ennegi ette tulnud, kuid alati oli see sarnanenud pigem juhusliku koperdamise kui kuhugi päris sisse prantsatamisega) poisisse aknast välja vaadates. Ta mäletas selgelt oma näo peegeldust klaasil, väikest träksi või mulli klaasi pinnal, ja…

  • Ellen Niit 13. VII 1928—30. V 2016

      Pärast pikka sisukat elu ja kauast rasket haigust jõudis lõpule Ellen Niidu elutee. Kunagine pärjatud purjesportlane ületas Toonela jõe.Ellen Niitu meenutades tuleb kindlasti kõigile esimesena meelde tema imeline lasteluule. Karud saavad aru, muidugi saavad. Mänguvesi on mõnes mõttes etemgi veel kui päris vesi. Ja loomulikult…

  • Elo Lindsalu

    Olevikku paisatud mineviku killud

     

     

    Ilmar Taska: „Pobeda 1946”.

    „Varrak”, 2016. 308 lk.

     

    Kuulmatutel kummitaldadel liikuvad salateenistuse nuhid, sisserännanud kotipoisid, kolooniapoiste sõjamängud, nooblite Londoni härrasmeeste restoranikohtumised, naise öised uitamised varemeis linnas, riigivastaseid kodanikke üles korjav Must Ronk ja svingist rõkkav luksuslik beež Pobeda — kõik on kui osavalt kokku monteeritud filmilint.

    Režissöör, produtsent…

  • Kroonikat

     

    3. mai kirjanduslikul teisipäeval Tartu Kirjanduse Maja „Arhiivis” toimus „Värske Õhtu”, teemaks „Kirjanduslikud omailmad”. Vestlesid Hanneleele Kaldmaa, Tõnis Vilu ja Sven Vabar, vestlust juhtis Jaak Tomberg.

    3.—7. maini esines duo Kai Aareleid (sõna) ja Liisi Salumaa (kontrabass, laul) kammerkavaga Saksamaal Kielis, Bremenis, Hamburgis ja Berliinis. Esinemised Bremenis…

  • Doris Kareva

    Valvaja ööneitsi

     

    Merike Reiljan: „Valguse teed minna”.

    „Ilmamaa”, 2016. 62 lk.

     

    Iga ajastu kõneleb omamoodi, iseloomulike intonatsioonide ja rütmidega, enamasti intensiivses omakeskses dialoogis. Ja alati on ka neid, kes sellest otsekui osa ei võta. Mõni luuletaja lihtsalt käib omi radu, astudes välja mõnest olnud ajastust, et siseneda järgmisse.

    Esimest korda…

  • Klaarika Kaldjärv

    Kuum, oli kuum

     

     

    Jaan Undusk: „Teekond Hispaania”.

    „Loomingu Raamatukogu” 2016, nr 6—8. 143 lk.

     

    Alguses on otsimine: kust ja millest algab õieti see oma Hispaania. On masina kuumaks väntamine: kirjutada sellest, kuidas sellest kirjutada, kuidas rääkida lugu saatuslikust teekonnast iseendasse. Hispaania leidmine pole lihtne: „Kitšist ja katoliiklusest minu Hispaania ei…

  • Toomas Haug

    Lars von Treier ja Tammsaare

      Kirjandusloolise ainesega tegeldes sugeneb veidraid infokillukesi, mis jäävad õige kontekstita ja millega pole seepärast midagi mõistlikku peale hakata. Näiteks kirjutab välismaal resideeriv Eduard Vilde 20. juunil 1931. aastal oma abikaasale: „Praegu kuulen ühelt noorelt Tallinna venelaselt [—], et Gloria Palace’is olevat joosnud kevadepoolseil talvekuudel filmina…

  • Indrek Hirv

    Luule

     *

     

    Lebame jõe ääres

    palavas päikeses

     

    ümberringi juulikuu vaikus

    mu süda lööb nii kõvasti

    et seda peaks kaugele kuulda olema

     

    surun südame vastu maad…

  • Rein Veidemann

    Fiktsionaalne rahvas: tegelased, tegelinskid, kangelased

     

     

    Eelmisel aastal ilmus ligi sadakond proosateost, ühtekokku kakskümmend kaks ja pool tuhat lehekülge! Selle on välja arvutanud proosaülevaate autor Janika Kronberg. Osalesin kahes žüriis, romaanivõistluse ja kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade žüriis, nii et pooleteise aasta kohta kogunes vähemalt viiskümmend läbi loetud romaani või jutukogu. Ränk kogemus.

    Kui…

Looming