
Paljud Jüri Talveti luuletused on sündinud reisil või saanud inspiratsiooni reisist. Näeme seda juba luuletuste pealkirjadest, para- ja peritekstidest, näiteks…

Madis Kõivu jaoks oli eriline aeg taeva õhtune värvumine loojangukollaseks. Lihtsustav oleks öelda, et ta kartis seda. Ei, kuid mingil…

Sissejuhatus
Madis Kõiv on tuntud eelkõige füüsiku ja mõtleja, aga ka näidendite, eksperimentaalsete lühjuttude, paari krüptilise romaani ja kuue köite sugestiivsete…

Huvitav, kas ma oleksin sama inimene ilma raamatuteta?
Kindlasti ei oleks ma samasugune inimene, aga võib-olla oleksin üdi poolest sama? Erineksid…

2002. aastal sai Loomingu veergudel lugeda Sven Vabari tehtud intervjuusid noorte menukate kirjanikega – näiteks Kristiina Ehini, Jan Kausi ja…

Jah, kirjanik üldiselt loeb. Ta loeb pigem palju kui vähe, see on, ma arvan, väga paljude kirjanike ühine joon. Kirjanikke,…

Eesti NSV pianist ja Saksa DV seep
Oli 1976. aasta märtsikuu viimane õhtu. Moskva konservatooriumi suur saal hakkas publikuga täituma –…

Oma vanemat õde ma armastan, ent mälestus kunagisest koolimängust toob siiamaani judinad nahale. Mina olin kolmene ja Jaana küllap siis…
ETV kork Metsa Kutsa,Legendaarne Toe TagFamilijaHull kombo,Mööblimajast Kalma saunani
Värsi arhitektuur, „Tormi ja tungi” renessanss!See sõnade seadmise täiuslik elegants,Ei ründa 18-nda sajandi keskpaika,ideeline juht pole Herder, vaid Genkaja loomingu teed ei alusta Goethe, vaid Metsa Kutsa,kokku võttes, on see põhjus, miks jälle käsi paberile tõsta,mõtted käiku…
Vaatan taevasseja taevas vaatab vastu,iga ilmaga.Eeva Park
„Ennast tühjaks raputada / kuivaks sõnadest nagu koer veest / ma proovin / aga”[1]. . . . Peas muudkui keerleb, kirjutamine kripeldab − ka siis, kui see tuleb aeg-ajalt ära unustada −, pihib põhjatult sõna väge tajuv ja sõnaloitsusse uskuv loojanatuur Eeva…
EVE PORMEISTER: „Me kõik meenutame, me räägimegi ainult meenutades,” väidab üks meenutaja sinu esimeses romaanis „Hullu Hansu lugu”.[1]Kui hea mäletaja sa ise oled? Kas ka sul on olnud vahel tunne, et „vihm peksab rusikatega vastu maad / mälestused aga veelgi kõvemini kuigi // on nii…
Minu kalli äia Karlos Markosjani, kirgliku bibliofiili mälestuseks
Ega huvitagi mind enam suurt midagi. Ootan vaikselt surma. Või midagi, mis tõukaks astuma otsustavat sammu.
Kuid seni on vaja miskitmoodi elada. Õnneks võtab majapidamine palju aega. Peab käima poes, keetma lõunat, katma lauda, pesema nõusid. . . . Ka pesu on…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.