Toeta

Artiklid

  • Kirjanik loeb. Kristjan Haljak
    11.2022
    Kristjan Haljak

    Kirjanik loeb. Kristjan Haljak

    Kirjanduse ja kirjaniku surma ning kunsti ja loovuse üldise demokratiseerumise ajajärgul, mis vaibumise märke ei ilmuta, näib otsekui kohatu paigutada…

  • Teet Kallase juhtum
    10.2022
    Toomas Haug

    Teet Kallase juhtum

    „Loomingu” novellivõistlused toimusid järjepidevalt aastail 1951–1970, seejärel veel üksikute kordadena aastail 1977, 1980 ja 1983. Nendel võistlustel sai esimese tunnustuse ja…

  • Kirjanik loeb. Kiwa
    Foto: Gabriela Liivamägi
    10.2022
    Kiwa

    Kirjanik loeb. Kiwa

     

    Kollektsioneerin juba mõnda aega raamatuid mittemillestki. Praeguse seisuga on neid, millel sõna nothing pealkirjas, kokku 58 tükki, lisaks paarkümmend raamatut teemadel…

  • Kirjanik loeb. Hasso Krull
    9.2022
    Hasso Krull

    Kirjanik loeb. Hasso Krull

     

    Hakkan lugema. Ei viitsi. Tahaks teha hoopis midagi muud. Tõusen ja seisan akna juurde. Tuttavad hooned, tuttavad puud, neid olen…

  • 9.2022
    Toomas Haug

    Mälestuskild kirjanike liidu liikmepiletist

    Mati Sirkel alustas oma unustamatut memuaari kirjanike liidu pöördeaastatest asjakohaste isiklike dokumentide esitlemisega,[1] ja üritan minagi oma mälestuskillus tema järgi joonduda. Mul on pikki aastaid valge raamaturiiuli serval seisnud punane pilet, mille kaanel Lenini näopildi all on kuldne kiri „Sojuz pissatelei SSSR”. Sealt selgub, et…

  • 9.2022
    Tiit Hennoste

    „Diktatuuri küüsist on pääsemas üks maa…”

    Tormilised on nende aastate kohta vähe öeldud. Pigem on see orkaan, mis Eestit ja laiemalt Ida-Euroopat tabab.

    Nõukogude Liidus algab juhtide karussell. 1984. aasta alguses sureb Juri Andropov ja uueks peasekretäriks saab Konstantin Tšernenko, kes sureb 1985. aasta alguses. Järgmiseks liidriks tõuseb Mihhail Gorbatšov, kes kuulutab 1986….

  • 9.2022
    Lauri Sommer

    Ehaseni armõhõni

    Millal oligi jõudnud kuluda sada aastat. . . .

    Eha Lättemäega (2. IX 1922 – 14. XII 2012) tutvustas mind Lennart Jürgenson. 2003. aasta kevadel saatis Eha, see ajatu olend, mulle synnipäevaks oma viimaseks jäänud kogu „Õhtune jalutuskäik / Iltakävelyllä”. Mina vastasin sygisel „Nõidade õrnusega”. Läksin talle Lastekodu tänavale kylla – ta yhetoaline…

  • 9.2022
    Igor Kotjuh,
    Indrek Koff

    Intervjuu: Kuulen iga lauset

    Tere, I. K.!

    Tere, I. K.!

    Nii tavaliselt algavad meie vestlused – linnas, chat’is, telefonis.

    Indrek Koff oskab üllatada. Ta on aktiivne sotsiaalmeedias, ent ühtlasi hästi distsiplineeritud keeruliste tekstide tõlkija. Temaga seostuvad kergus, vimka, nali, aga samas ka püsivus, süvenemine, vastutus. Temast kuuleme palju, ent ometi teame temast suhteliselt…

  • 9.2022
    Eve Pormeister

    Salapärasest ookeanist kanasupini ja vastupidi

    Tõde ei juhtu, see lihtsalt on.Hopi tarkus

    Tuul, taevaste tuul, tule alla,üks liblikas koju vii.Viivi Luik

    Aeg kergitada saladustelt katted

    Kai Aareleiu proosatööde tähenduslike märksõnade seas on minevik ja juured, mälu ja foto, elu, armastus ja surm, tõelus ja fiktsioon, muusika ja vaikus. Ja nende kõrval ka –…

  • 8.2022
    Juhan Voolaid

    Miks me oleme loomingulised?

    Nägin ETV-st Hermann Vaske dokki „Miks me loomingulised oleme?” („Why Are We Creative: The Centipede’s Dilemma”, 2018), mis pani kaasa mõtlema. Doki ülesehitus oli lihtne. Autor vestles kolmkümmend aastat tagasi sõbraga, kes esitas talle küsimuse „Miks me loomingulised oleme?”, ning käivitus. Järgmistel kümnenditel käis Vaske…

  • 8.2022
    Mihkel Mutt

    Liblikas, kes lendas liiga lähedale

    Nagu Heinrich Holla ja Illimar Koonen „Via regias”, nii astuvad Mati Unt ja Kuno Otsus – kuidas neid ka poleks prototüüpidena vastastikku tembitud – 1962. aasta sügisel Tartu Riiklikku Ülikooli eesti filoloogiat õppima. (Mati klassikaaslane Tõnu Kõiv astub prantsuse filoloogiasse – see tänapäeval ilmselt vähetuntud mees, suur teatrifänn, tõlkis…

  • 8.2022
    Tiit Hennoste

    … ja seitsmekümnendad

    1973. aastal ei juhtunud midagi pöördelist. Oli küll Watergate’i skandaal, aga see oli rohkem USA siseasi. Maailm siiski muutub. Euroopas ja USA-s asendub optimism pessimismiga ja kontrakultuur konservatiivsusega. Kuulutatakse postmodernistliku ühiskonna algust, milles pidavat puuduma modernismiaja „suured narratiivid” ning mida iseloomustavat killustumine, vähemuste, ajaviitelisuse ja…

Looming