
Kirjanduse ja kirjaniku surma ning kunsti ja loovuse üldise demokratiseerumise ajajärgul, mis vaibumise märke ei ilmuta, näib otsekui kohatu paigutada…

„Loomingu” novellivõistlused toimusid järjepidevalt aastail 1951–1970, seejärel veel üksikute kordadena aastail 1977, 1980 ja 1983. Nendel võistlustel sai esimese tunnustuse ja…

Kollektsioneerin juba mõnda aega raamatuid mittemillestki. Praeguse seisuga on neid, millel sõna nothing pealkirjas, kokku 58 tükki, lisaks paarkümmend raamatut teemadel…

Hakkan lugema. Ei viitsi. Tahaks teha hoopis midagi muud. Tõusen ja seisan akna juurde. Tuttavad hooned, tuttavad puud, neid olen…
Mati Sirkel alustas oma unustamatut memuaari kirjanike liidu pöördeaastatest asjakohaste isiklike dokumentide esitlemisega,[1] ja üritan minagi oma mälestuskillus tema järgi joonduda. Mul on pikki aastaid valge raamaturiiuli serval seisnud punane pilet, mille kaanel Lenini näopildi all on kuldne kiri „Sojuz pissatelei SSSR”. Sealt selgub, et…
Tormilised on nende aastate kohta vähe öeldud. Pigem on see orkaan, mis Eestit ja laiemalt Ida-Euroopat tabab.
Nõukogude Liidus algab juhtide karussell. 1984. aasta alguses sureb Juri Andropov ja uueks peasekretäriks saab Konstantin Tšernenko, kes sureb 1985. aasta alguses. Järgmiseks liidriks tõuseb Mihhail Gorbatšov, kes kuulutab 1986….
Millal oligi jõudnud kuluda sada aastat. . . .
Eha Lättemäega (2. IX 1922 – 14. XII 2012) tutvustas mind Lennart Jürgenson. 2003. aasta kevadel saatis Eha, see ajatu olend, mulle synnipäevaks oma viimaseks jäänud kogu „Õhtune jalutuskäik / Iltakävelyllä”. Mina vastasin sygisel „Nõidade õrnusega”. Läksin talle Lastekodu tänavale kylla – ta yhetoaline…
Tere, I. K.!
Tere, I. K.!
Nii tavaliselt algavad meie vestlused – linnas, chat’is, telefonis.
Indrek Koff oskab üllatada. Ta on aktiivne sotsiaalmeedias, ent ühtlasi hästi distsiplineeritud keeruliste tekstide tõlkija. Temaga seostuvad kergus, vimka, nali, aga samas ka püsivus, süvenemine, vastutus. Temast kuuleme palju, ent ometi teame temast suhteliselt…
Tõde ei juhtu, see lihtsalt on.Hopi tarkus
Tuul, taevaste tuul, tule alla,üks liblikas koju vii.Viivi Luik
Aeg kergitada saladustelt katted
Kai Aareleiu proosatööde tähenduslike märksõnade seas on minevik ja juured, mälu ja foto, elu, armastus ja surm, tõelus ja fiktsioon, muusika ja vaikus. Ja nende kõrval ka –…
Nägin ETV-st Hermann Vaske dokki „Miks me loomingulised oleme?” („Why Are We Creative: The Centipede’s Dilemma”, 2018), mis pani kaasa mõtlema. Doki ülesehitus oli lihtne. Autor vestles kolmkümmend aastat tagasi sõbraga, kes esitas talle küsimuse „Miks me loomingulised oleme?”, ning käivitus. Järgmistel kümnenditel käis Vaske…
Nagu Heinrich Holla ja Illimar Koonen „Via regias”, nii astuvad Mati Unt ja Kuno Otsus – kuidas neid ka poleks prototüüpidena vastastikku tembitud – 1962. aasta sügisel Tartu Riiklikku Ülikooli eesti filoloogiat õppima. (Mati klassikaaslane Tõnu Kõiv astub prantsuse filoloogiasse – see tänapäeval ilmselt vähetuntud mees, suur teatrifänn, tõlkis…
1973. aastal ei juhtunud midagi pöördelist. Oli küll Watergate’i skandaal, aga see oli rohkem USA siseasi. Maailm siiski muutub. Euroopas ja USA-s asendub optimism pessimismiga ja kontrakultuur konservatiivsusega. Kuulutatakse postmodernistliku ühiskonna algust, milles pidavat puuduma modernismiaja „suured narratiivid” ning mida iseloomustavat killustumine, vähemuste, ajaviitelisuse ja…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.