*

talv läbi varastad purgisuppi ja unenägusid tolmnevad sõrmed saatekirjade nurkasid näppimas möödub veel üks aasta veel üks poolelijääv mõte kiht kihi haaval kulud hõredaks lubjases toas pikalt lamades läppunud silmi enesele hoides kurnab sõnadejärgsus kurnab viimati veel päris äragi
---
su paljaksaetud pealagi sädeleb päikse käes tõmbab ligi sääski ja kärbseid verised hargivahed lohistavad kruusateedesse triipe kohv kruusist saab otsa jaks minna üksi edasi ei ole ammu enam võimalik jätta kellelegi kaasa elamata
---
kas juba kuuled passidesse lüüakse templeid su ninajuure taga torgib keegi elu sisse auke okastraadis otsides põleb uneta varahommik põleb mets põleb üks koni su vasakus rinnataskus üks lootus visiseb ja põleb maani maha
---
pliidil keeb sõnadeta väsimus karedas vees ligunend valu jääb ka siis kui haare randme ümber tugevneb kui meid hingetuna asfaldisse surutakse kui tuleb uus ja aina lühenev päev tekiserva varju jäänud poolik saiaviil tühjad ravimikarbid täis nuusatud tuulejope käised kui ei ole enam ustki mille taga kokku kukkuda
---
talv läbi varastad padrunikesti ja unenägusid rahutud sõrmed püssitorusid näppimas möödub veel üks aasta veel üks poolelijääv mõte kiht kihi haaval kuluvad sõbrad hõredaks lubjases toas pikalt lamades hulluvaid silmi enesele hoides kurnab tegude-eelsus kurnab viimati veel päris äragi
---
su paljakspöetud pealagi helgib helgib päikse käes tõmbab ligi tääke ja sihikuid verised hargivahed lohistavad kruusateedesse triipe triipe vesi kruusist on lõpuni otsas jaks minna üksi edasi ei ole ammu enam võimalik võimalik jätta kellelegi kaasa elamata
---
lõkkel keeb sõnadeta väsimus karedas vees ligunend valu valu jääb ka siis kui haare randme ümber tugevneb kui meid hingetuna asfaldisse surutakse kui tuleb uus ja aina aina lühenev päev varemete varju jäänud poolik küünarvars tühjad ravimikarbid täis nuusatud tuulejope käised käised kui ei ole enam ustki mille taga kokku kukkuda
---
kas juba kuuled passidesse lüüakse templeid su ninajuure taga torgib keegi elu sisse auke okastraadis otsides põleb uneta varahommik põleb mets põleb üks koni su vasakus rinnataskus üks lootus visiseb ja põleb maani maha


*

kõik on kadunud roostesse linade vahel
halljas küüs tõmbab kiu sisse pilusid õhtul kui tõused
pakid end hoolikalt kuidagi ära
sätid end hoolikalt keskele nagu kord õpetati
 
esimesed tapetakse
tagumised tallatakse
ja miski kleepub pilve külge nagu sudu
kõrgepingeliinid hulbivad traktorivaopeegeldustes
lumeraskuses viltu vajunud kased ja männid
maapind alles ootab et kolonialisti pilgu all tärgata
 
aga kolonialist on väsinud
kolonialistil valutab pea kuigi esimesed libled tõmbuvad just tema silme all roheliseks
kolonialistil valutab pea kuigi esimesed lipud tõmmatakse just tema silme all vardasse
lipukangas narmendab
selle kiud sahisevad tuules
sa ei mäleta kummale rinnale kinnitatakse su medal


*

selge et mittemina eeldab kategooriaid
ootuspärased eristused ilmtingimatu tõlkeks
kultuuris on see kummatigi selge
Sinna kurrat olled mind kangeste lükkanud, et ma piddin langema; agga Jehowa on mind aitnud
sina käristad oma kuue lõhki ja ajad pea paljaks
tema tuleb ja peseb mu nõud
kui ppa naistevetsus tilgub kraan
poisid ajavad maanteeks ehitatud linnas palli taga
ja allpool vööd koolduvad riistad veidraks viginaks


*

mis tunne on ärgata valesse embusse
külm on kõht koriseb akna taga tõmmatakse käima saag
isegi kui on olemas vastus tungib kalk õhk su sõõrmeisse
isegi kui on olemas vastus tirid teki ta pealt ja keerad külge
 
So käed on mind sure holega walmistanud ja mind teinud; ühtlase ümberringi, ja nüüd nelad Sa mind ärra.
 
isegi kui on olemas vastus pole see krimpsus taliõun mida pihus pigistad
isegi kui on olemas vastus on õhk nii selge ja härmas sa ei tunnista enam nälga
keegi väriseb su kõrval krõnksus ta ei nihku lähemale ta ei küsi enam midagi
isegi kui on olemas vastus võtab keegi maha vana õunapuu
mis tunne on ärgata nii et ta ei küsi sult enam midagi


*

ma tahaksin et saaksid õigetele ravimitele et saaksin
õigetele ravimitele et mul oleks automaat laseksin endale
teha neli söögikorda päevas seda regulaarselt ma tahaks et
mu aju poleks pavlovi koer et saaksid
õigetele ravimitele et mul oleks automaat laseksin
meilidele regulaarselt vastata prioritiseerida et mu
sõbrad saaksid õigetele ravimitele et mul oleks automaat laseksin
tervisekassa teenindussaali sodiks
koera laseksin maha


*

linnud laulavad sest kevad on võimalik mu kotis on neli milsteini ja liiter piima
kaubarong lohistab end aeglaselt päikesest läbi mu kotis on kruvikeerajad ja liiter piima
mul on hambad mul on süljed mul on liiter piima mul on pilgeni täis silmad maha loksumata kannan muudkui mände mändrikke jändrikke peopesi lükkab kiiva aeg mul on liiter piima
kuulan poolakeelset kommunistliku partei manifesti ja ei saa mitte millestki aru mul on liiter piima
ma olen väsinud ma söön tablette antud laenuks on kindad antud laenuks on ebemed lumel ja mu kampsunid karlovas laiali üks süli soojem kui teine üks varvas väiksem kui teine kui komistan vastu kapinurki papinurki veidi kurki kurki kurki kurku jäänud kinni veidi
luba ma köhatan
mu turi kannab valu mida pole vaja aga mul on liiter piima
mu uni kannab neid keda ärkvel ei jaksa pornot mida ärkvel ei vaata lapsi kelleks ärkvel olles iialgi ei saa aga mul on liiter piima
keegi ei saa teada kui käin öösel mööda linna ja tänavatele sülitan mul on unenägu mis mäletab sääsehammustust põsel
ja päike lohistab end aeglaselt silmalaugudest läbi mul on süütunne ja liiter piima
päike lohistab end aeglaselt silmalaugudest läbi mul on süütunne ja liiter piima
mul on öö mis piilub sokiaugust välja limpsab pimedusest keelt ja annab kõik andeks