Kai Aareleid: „Naised teel”.
Eesti Keele Sihtasutus, 2015. 102 lk.
Luulekogus „Naised teel” kirjutab Kai Aareleid nii palju mälestustest ja läinud aegadest, et tekib vaimupilt autorist kui eakast luuletajast, kellel on viimane aeg elus kogetu läbi kirjutada, sest pole teada, kas järgmist raamatut enam tulebki. Wikipedia annab…
Esimesel oktoobrikuu pühapäeval lahkus USA-s oma kodus Erik Linnolt, kes Eestis on tuntud kahes trükis ilmunud paeluva ja omanäolise mälestuste raamatuga „Linnu tiivul. Mõtteid ja mälestusi” (2000 ja 2005). Selle järel ilmus mõne aja pärast valik Erik Linnolti lühipalasid ja mõtisklusi „Üks vanamees Ameerikast kirjutab…
Kaarel B. Väljamäe: „Kohvi kõrvale”.
„Verb”, 2015. 64 lk.
Alustan tsitaadiga, et seda siis parafraseerida. Kaarel B. Väljamäe kirjutab oma kolmandas luulekogus veebruari kohta: „Imelik kuu. Tal pole midagi öelda, mis õieti meelde jääks” (lk. 25). Mul on sama mure Väljamäe enda ja tema luuleraamatuga. Väljamäe on…
Jaan Malin: „Maa ja ilm I.”
„;paranoia”, Tartu, 2015. 158 lk.
Kirjastus „;paranoia” on välja andnud Jaan Malini esimese proosateose „Maa ja ilm”. Seni on autorilt ilmunud kümmekond luulekogu, samuti näidendeid ja muid tekste. Esikromaani kaanekujundus imiteerib üsna äratuntavalt Tammsaare „Tõe ja õiguse” esmatrüki kujundust. Peab küll…
novembril esitles Aivar Kull Tartu Kirjanduse Majas oma kriitikakogu „Kull ja kiri”, autorit küsitles Mehis Heinsaar. 3. novembril toimus Tartu Linnaraamatukogus koostöös kirjastusega „Petrone Print” vestlusõhtu, mille külaline oli Marja Yano, raamatu „Minu Tōkyō. Nähtamatu piiri taga” autor.
3. novembril oli Tartu Kirjanduse Maja „Arhiivis” kirjanduslik…
Väärika institutsiooni — Prantsuse Akadeemia — niisama väärikas romaaniauhind anti tänavu välja juba sajandat korda. Kolmandat korda auhinna ajaloos läks preemia jagamisele kahe autori vahel: lõppvoorus said võrdselt 11 häält alžeerlane Boualem Sansal ja tuneeslane Hédi Kaddour. Eestist vaadates hakkab silma, et mõlemad võitjad on…
Teisipäeval, 13. oktoobril esitleti Moskvas Hõbeajastu muuseumis Sirje Kiini monograafia „Marie Under. Elu ja luule“ tõlget vene keelde. Esitlusel kõnelesid Sirje Kiin, Boris Tuch ja Marina Tervonen ning Eesti kultuuriatašee Moskvas Dimitri Mironov.
Mahuka biograafia (656 lk.) on tõlkinud Boris Tuch ja Igor Kotjuh, Marie Underi…
Kelle süda poleks hakanud kiiremini põksuma lugedes „Vendades Karamazovites” legendi Suurinkvisiitorist! Kujutlusvõimeline tajub kohe, et siin peitub midagi põhimõttelist, ta tunneb „inimolu kiirtee” lähedalolekut. Mäletatavasti kritiseerib Suurinkvisiitor Kristust, kes on taas maa peale tulnud. Jeesus oli omal ajal inimesi usaldanud, jättes neile vaba tahte, et…
Kümme südamelööki
*
Välk allikasse
korraga lõi kui viivuks
kohtusid silmad
*
Kuhu ka lähen
iga samm olla saab vaid
samm Sinu poole…
Pärast filmi lõppu ja valguse süttimist pööras J. V. Stalin aegamisi näo kaaslaste poole, kissitas silmi ja tegi ebamäärase grimassi, nii et ei saadud aru, mis tujus ta on. Seltsimehed püüdsid igati varjata oma tüdimust, igavust ja kõige labasemat unisust — kell oli kõvasti üle…
*
Võililleseemnel on päikesepuri:
läbi mõõtmatuna näiva ruumi,
läbi sireliudukogude ja
kuuvalguse supernoovade
on ta jõudnud pärale.
Rammestusega tembitud õnnes
juubeldavad potentsiaalsed võililled
kõigepealt mu ninal…
Elisabet, Vääna-Jõesuu, mai 1941
Me istume oma suvila verandal ja vaatame merele. Arturil on jalas oma hästiistuvad püksid, mida ma täna nõelusin ja triikisin. Need on ilusast inglise villasest ja mu nõelatorked ja niidijäljed on märkamatud. Kostab meremüha, mis on nii abstraktne, et meenutab mulle vahel…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.