Artiklid
-
Lisanduseks „Loomingu” juuninumbris ilmunud arvustusele „Aedade harimise kunst”
Peeter Helme kirjutab: „Kogu see kivikuhil, mida on kiusatus visata I. V. kapsaaeda, tuleb lihtsalt rahulikult nihutada Mudlumi omasse. Kõik need arvutud kokku-lahkukirjutamisvead, suurtähevead, stiilivead, lihtsalt näpuvead ja elementaarsed toimetamatajätmised (lausestruktuur ja kordused näiteks), mida nähes paistab autori taotlus samavõrra silma kui toimetaja suutmatus, viitsimatus…
-
Sild vaevavette
Ivar Sild: „Mutant kuurinurgas”.
„Ji”, 2017. 111 lk.
Ivar Silla luule on püsinud teenimatult varjus justkui värduja (lk 86) või mutant kuurinurgas (lk 29), millest viimases kogus kõneldakse. Kuna 2008—2016 vältas tema luules avaldamispaus, oli teda tormiliselt uueneval luulemaastikul ehk juba unustama hakatud. Silda on meie…
-
Improvisatsioonid mitmesugustel teemadel
Köster: „KrattPunktKomm”.Eesti Keele Sihtasutus, 2017. 219 lk. „KrattPunktKomm” on tänuväärne teos erapooletu lähenemise praktiseerimiseks, sest isegi kui kõik teised teavad, kes on Köster, siis mina ei tea. On ju olemas ka naisköstrid, aga vaist ütleb, et on vist ikka meeskirjanik. Võib-olla peaks kõik eesti autorid sundkorras…
-
ILONA LAAMAN
II 1934 — 26. VI 2017
Luuletaja Ilona Laaman kuulus meile palju haritlasi, kirjanikke, kunstiinimesi ja poliitikuid andnud Laamanite, Poskade, Grünthalite ja Arderite suguseltsi. Tema isa oli ühiskonnategelane ja publitsist Eduard Laaman, kes arreteeriti ja hukati 1941. aastal, ema oli Tartu rahulepingu sõlminud Jaan…
-
Naised, kes ei püsi kodus (ega meedias)?
Pilk XXI sajandi hispaania, galeegi, baski ja katalaani proosale
Alustaksin kahe näitega lähiminevikust. Kui Clara Usóni romaan „Idakaare tütar” („La hija del Este”) — kolmeaastase dokumenteerimistöö vili — võitis 2013. aastal hispaaniakeelse proosa auhinna, tõusis päevakorrale avastus, et autor on esimene selle tunnustuse pälvinud naine pärast…
-
Hea annus hullust
Martti Kalda: „Viimsepäeva laupäeva hommikul”.„Tuum”, 2017. 280 lk. Martti Kalda on eelkõige tuntud orientalistina ja Orienti, selle reaalset või läänlaste kujutluses küpsevat müstikat kohtab lugeja ka Kalda novellides. Kuigi iga selle raamatu lugu on omaette ning autori teemade- ja tegelastering lai, moodustab teos siiski mingi omalaadse…
-
Olmest ja kirjandusest
Õige totter tundub, kui inimesi liigitatakse üksikute omaduste järgi. Totter, ent mitte tingimata vale. Näiteks eeldavad kallid kaaskodanikud, et loomeinimene pole iialgi autorooli puutunud. Ütlen ausalt, minagi kasvasin selle teadmisega üles. Kust ma selle võtsin? Vaevalt et keegi otsesõnu õpetas. Ameerikas ei oska keegi vist…
-
Luule ja tsivilisatsioon
Selle aasta juunis tegin luulereisi Itaaliasse Rooma lähistele, kus ligemale nädalapäevad vältas Mihai Eminescule ja Giacomo Leopardile pühendatud maailmaluule festival 36 poeedi osavõtul. Korraldajad olid Rumeenia luuletaja-õppejõud Ion Deaconescu Craiovast ja itaalia kunstnik-luuletaja Vincenzo Bianchi. Neid abistasid kaks Bukaresti tudengineidu, Tatjana ja Maria, suurepärased tõlgid…
-
Sõduri märkmik
Need siin on ühe sõduri, ilmsesti nooremohvitseri üleskirjutused tema märkmikust, mis leiti laiba juurest. Nime ei õnnestunud tuvastada. Üks terve kadunud maailm.
——
Jälle see roheline sõdurisärk üle pea venitada. Peaaegu kaks kuud ühtede ja samade riietega. Vormid mõnest kohast katki, mullased, verekriimulised. Kui pärast väljavahetamist üles…
-
Kas mees või naine? Mis tähtsust sellel on!
Agu Tammeveski: „Mööduvate päevade soolane ja magus. Seitse juttu ühe pealkirjaga”.
Eesti Keele Sihtasutus, 2016. 189 lk.
Mõnes mõttes olen ma ideaalne Agu Tammeveski arvustaja. Ma ei tunne teda isiklikult, ma ei tea temast kui inimesest mitte natukestki. Mälu nagu ütleks, et olen teda varem pisut-pisut…
-
Tühjusesse maetud koer
Siim Pauklin: „Viis ürgelementi ja koer”.
„Post Factum”, 2017. 152 lk.
Siim Pauklini teine luulekogu jätkab täpselt sealt, kus esimene pooleli jäi. Formaalselt keskendus esimene — „Aheldatud Jõgeva” (2011) — küll ühele ahistavale, aga ka naljakale ja veidrale Kesk-Eesti väikelinnale, teine seevastu metafüüsilistele ning kosmilistele objektidele…
-
Kuidas vastast mõnitada
Järgnev võiks olla metoodiliseks juhendiks algajatele kirjameestele ja -naistele, kes kavatsevad laskuda poleemikasse. On elementaarne tõde, et vastast tuleb halvustada, sest muidu võib ta meist parem olla. Selle vältimiseks on mitmeid vahendeid. Muidugi võib vastasele sisuliselt turja karata, tema väidete kallal urgitseda, aga siis kummitab…
