Artiklid
-
Lüürika kriis ja õitseng
1 Hasso eksib, minul on õigus! Kas või seetõttu, et kirjanduse lugu ei ole ennekõike elavate lugu. Kirjanduse lugu on ju ikka suurte surnute lugu. Ja kirjanduse olevikki on just selline, nagu praegune kõneleb olnuga, sest olnu on ikka veel täna. Viiekümnendad, kuuekümnendad ja seitsmekümnendad…
-
Sunnismaisus ja rändhõimlus
1 Kirjandus on ühiskond. Ta ei peegelda ühiskonda, ei teeni seda, ei üldista ega anna läbilõiget. Kirjandus ongi ühiskond ise, sest ühiskond pole kunagi tervik, vaid koosneb osadest, mida ei saa kokku liita: selleks on nad liiga omaette, ja omaette-olemine oleneb alati teistest, sest üksi…
-
Teatri emantsipeerumise vili ja vaevad
Viimaste kümnendite eesti teatrit iseloomustab nihe postdramaatilisuse suunas. Vastsete lavavormide esilekerkimisega käsikäes on vähenenud traditsiooniliste näidendite roll ja teisenenud teatritekstide loomise viisid. Räägitud on teatrikunsti emantsipeerumisest, väljamurdmisest kirjandusele tugineva kunstiliigi staatusest. Teatripilt on seejuures vaieldamatult värskenenud, ajakohasem ja mitmetahulisem. Sõnalavastuste segunemine etenduskunstidega ja erinevaid etendusliike…
-
Proosaline aasta 2021 lastekirjanduses
Lastekirjanduse aastaülevaate kirjutamine eeldas möödunud aastal ilmunud lasteraamatute valimatut lugemist. Nõnda puutusin kokku ka teostega, mis ehk muidu mu huviorbiiti ei kuuluks. Lugesin kriitiku vaatepunktist, tundsin vaimustust, lasin end kanda loo haaravast süžeest ja muigasin autori teravmeelsete naljade üle. Kuid kogesin ka igavust, heitsin raamatu…
-
Mälestusi kirjanike liidust
Minu esmane kokkupuude Eesti Kirjanike Liiduga sai alguse novembrikuus 1957, kui 17-aastane Saaremaa Kuressaare keskkooli nooruk avaldas ajakirjas „Noorus” ilma täpsema žanrimääratluseta lühikirjutise „Mõtted”.
Järgmise aastasaja sees, kui vormistasin oma pensionipabereid, võeti kirjaniku tööstaaži aluseks just toosama pretensioonitu lühilugu kui tulevase professionaalse kirjaniku esimene trükis vabariiklikus…
-
Sõda ja silmapliiats
Päeval, mil meediasse ilmusid pildid surnukehadest Butša tänavail, ostsin endale Stockmanni kaubamajast Lumene silmapliiatsi. See polnud mu ainus ost: ostsin ka silmapliiatsi teritaja, spetsiaalselt silmapliiatsile mõeldud, mis tähendab, et sellega ei tohi tavalisi pliiatseid teritada, need rikkuvat teritaja ära. Enne ostu sooritamist küsisin ühelt noorelt,…
-
Kirjanik loeb. Kairi Look
Üks suuremaid hirme kirjutamise juures on see, et kirjutamisest ei tule midagi välja. Et mõte hangub, lehel. . . .
-
Eesti luule unine kõrgmäestik aastal 2021
Alustan arvandmetega ja liigun nende juurest sujuvalt üldistuste manu. Mulle teada olevalt ilmus 126 luuleraamatut, mis kandsid tiitellehel aastanumbrit 2021. Tuhat tänu Signe Suursöödile Eesti Rahvusraamatukogust, kes mind operatiivselt nimekirjadega varustas.
-
Foto: Kris MoorKirjanik loeb. Triin Soomets
Olin harjunud lugema tihti seda, mida olin juba lugenud, raamatuid, mis avanesid iga kord nagu uued. . . .
-
Foto: WikipediaIntervjuu: Olen pigem jõelaevnik
Aare Pilv on hinnatud kirjandusteadlane ja luuletaja, kuid tal on laiemgi ampluaa. . . .
-
Ajad olid segased, ent selginesid siiski
Kadrile
Juri Surovtsevi allkirjaga dokument näitab, et NSVL Kirjanike Liidu liikmeks astusin ma 10. XI 1989 ja liikmekaardi nr 19821 sain 3. XII 1990. Eesti Kirjanike Liidu (edaspidi: Liit) kolmekeelne, eesti-, inglise- ja prantsuskeelne liikmepilet nr 148 Vladimir Beekmani allkirjaga on välja antud 20. VIII 1991 ning tunnistab, et olen olnud selle liidu liige…
-
Eesti kirjanduse ajaloo koostajale mõeldes[1]
Viimased põhjalikud eesti kirjanduslood ilmusid XXI sajandi alguses. 2001. aastal avaldati „Eesti kirjanduslugu”, autoriteks Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep ja Mart Velsker.[2] 2006. aastal ilmus saksa keeles Cornelius Hasselblatti „Eesti kirjanduse ajalugu”,[3] mis tõlgiti eesti keelde ja avaldati eriliste muutusteta 2016. aastal.
Need kaks…
