
Tiit Hennoste on ehk enam kui keegi teine eesti kirjanduse ja kultuuri uurijatest püstitanud järjekindlalt küsimust selle kirjanduse modernsusest. See…

Ma tutvusin Andrei Hvostoviga omajagu kurioossetel asjaoludel. Oli vist september 2010, Kadrioru raamatulaat. Müüsin Eesti venekeelsete kirjanike raamatuid. Leti juurde…

Huvitav mõtiskleda, kas need, kes on kirjanikud, loevad kuidagi teisiti kui need, kes ei ole kirjanikud. Ehk teistpidi öeldes: kas…
Eesti luuleloo suurkujud XX sajandi esimesel poolel on kahtlemata Marie Under ja Henrik Visnapuu. Avaldanud esimesed värsid eelmise sajandi alguses, lõppes nende poeesialend pärast Teist maailmasõda kaugel paguluses.

Paul-Eerik Rummo looming pole väga mahukas, kuid tema tekstidest mäletatakse suurt osa.

Vahel muutub lugemine võimatuks. Tekstid kaotavad tõmbe, ei paku enam huvi ja lugemisest saab painav kohustus, nii et tahaks kogu…
Kas vari on alati olemas olnud? Nii kaua, kui ma mäletan, on mul alati olnud vari, ja kõikidel asjadel on vari, sest muidu ei saaks me aru, kus asi asub. Vari on pehme, ta annab asjale piirjooned ja maheda ümbruse, kõik asjad suplevad varjudes, poolvarjudes…

Alguses oli Alliksaar. Või õigemini Alliksaar oli alguses.

Berit Kaschani kolmas luulekogu „Täna piisab vähesest” (2022) on vaheldusrikas nagu elu ise, tulvil lusti, nukrust, narrust, naeru ja keelemängu….

Kümmekond aastat tagasi, kui mitte varem, ütles Mihhail Šiškin ühes intervjuus, et ta pole enam ammu lugeja. Aga mina loen,…

Olen märganud, et viimasel ajal on kirjanikel aina enam tavaks rõhutada, et lugemine on kirjaniku töö. Seda öeldakse mõningase väärika…

Kas on midagi, mis ärataks kujutlusvõime ja raputaks meeled tardumusest lahti kiiremini ja tõhusamalt kui kuiv tähepuru, mida on täis…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.