Atloni maad

hakati pidama
kauge ja kaduva jumala
atloni maaks


Hall lill

hall roos
on ilusam
kui hall tulp
 
läbipaistev tulp
on ilusam
kui läbipaistev roos
 
jne. sellele liitub
muidugi analüüs


Valge mootor

Vaiksel tasandikul,
   keset päevade käsi
      laiub mets,
         nähtamatu nagu jook
            roheline, sale kabinet
               samagoniriiulid tähtsusest värisemas
 
Kõigis surnud peeglites
	kihutab valgus
 
õnnelik\
   \tumm__
                     ]
                     [sulgudega ümbritsetud===||||
                     [====-----====_________]
mootor______/
 
valge mootor
õhk
jahutusavadel magav lind
minevik, mõõk, hanesulgedega pilotka
mootori löök, mõõk, hanesulgedega pilotka
pasunad, timpanid, vokaalinstrumendid


Reis naha kuningriiki

voolav sogane vesi
nägin: vesi
 
pikad metsad
kuhu hälblesin.
sinine ülikond
 
nägin: maailm
mul oli kübar
kodust kaasa võetud kübar
 
nüüd venin
kauge tuul venib mööda kübaraservi
maa all


Reisikiri

üks inimene
sufist
kes alati nii öelnud
osutub nii võimsaks
kasutab alati sama keelt
 
aeglast puhkpillimuusikat
mängib sisekujundajate ansambel


Laul 00

oo (amfiiboo)
või mis sa oled
artikkel on järgmine
 
maakera kaart
kus olulisemate merede
(sargasso, lõunaookean
vaikse ookeani lõunaosa)
juures on vähkide ja muude asukate
ikooniread, kuhu sattudes
käivitub (kirjalik või
pealeloetud) tekst:
 
____s elavad
see, see ja see
(iga „see”
juures kontrasteerub
erinev ikoon) või
 
see, see ja see
teavad, et ____s elavad
see, see ja see
(kui ridasid on 2) või
 
vaid see, see ja see
teavad, et ____s elavad
see, see ja see
(kui ridasid on 2, ja
esimese liigid teavad
teadusele senitundmatu
teise liike)


Amfiibooper

me lamame komandorisaartel
mina olen vihm
 
mu kurvad vurrud on
nagu oavarred ———
pruunid palgid mille vahelt
väljutab tänasida udu
mu uimav suu
 
mu harvad laused on
nagu mõttevahetused ———
praksuvad pruunid makid
mida kuulab amfiibinimene
 
kelle harvad jäsemed on
nagu mõttekohukesed ———
pruunid palgid mille vahel
ma voolan


… 0

eelkõige huvitab mind üks maa
 
see on nii kaugel, et ei usutagi, et see üldse olemas on, ja kui keegi seda jutu sees mainib, vaadatakse teda hämmastusega ja imestunult, et keegi ikka veel tuletab meelde asju, mille olemasolugi nad juba unustanud olid, kui nad sellesse üldse kunagi uskusid. laevad, sinised mered ja müstiline asukoht on teinud selle ligitõmbavaks. see asub ookeanis, metsikutel laiustel, ja kontinent on selle poole pööranud oma naerva näo. sinna saamine on keeruline, ja sõltub mitmesugustest juhustest, kuid on teada, et sinna võib jõuda vaalapüügilaeva pardal


Fööniks

nii sitke, vetruv
on mu kauneim jalaast
et vabalt õhku lennata
võiks tast
 
ma pööreldes—muzeum
kus pole kujusid
kuid latikad ja säinad
ringi ujusid
 
ma nagu ustav puurkaev
peagi võtan kõrgust
kui nunna süda
mis on jeesusesse teel
 
ent hetkel nõnge omailm
mind ümbritseb —— mu põrgu
mu mustav vaim, mis enne õhkutõusu
teeb tuhasügavuses ringe, keerleb leel
ja veel.. ja veel.. ja veel


▒▒░░▒█▓ ▒▒░░▓

mittemillelegi sarnanevas
suures vaikuses
magab kadunud meri
maa-alune järv
mille olematuis laineis
avaldub sürgavere kaevumuinasjutt
nagu laul
 
iseendale sarnanevas
suures vaikuses avaldub
minevik signaal
unustus kaugus


Urg

vaid suur liturg, kel on jätkunud piisavalt mõistust, et mähkida end
   usaldusväärsusse

vaid suur liturg, kel on jätkunud piisavalt mõistust, et mähkida end
   usaldusväärsusse 2


▒▒▒▒░░▒█▓

mitte millelegi ——
iseendale ——
sarnaneva mõtte
suures vaikuses
magab kadunud meri
maa-alune järv
mille olematuis laineis
avaldub püha hullumeelsus valgevenes
nagu laul