I

Eesti keel istub kirikutornide kohal
keerutab korra ja läheb siis lendu
ratsutab üle Rapla ja Rakvere
tõuseb Tõrva ja Taevaskoja kohale
laksutab tiibu Loksal ja Laekveres
keerutab Kehras ja Kuusikul
tulge tulge keelitab keel
narritab Noarootsis
mängitseb Märjamaal
ja mürab Müüsleris

Mehed tulge Tuhalaanest ja Tarvastust
võtke murumütsid peast
ja minge Mehikoormasse
laulge eesti keelele kõla
kuulake kuidas keel kõlab
üle metsalankide
üle linnade
kuulake kuidas keel käib
üle kõhinate
mis maharaiututest jäänud
Naised tulge te Pärnust ja Põltsamaalt
Pöidest ja Pühajõelt
laulge kaasikud kõlama
Kaasike

Eesti keel sirutab tiibu
lendab kohinal üle Eestimaa
puistab rahet Raekülas
ja vihma Vaekülas
liugleb külade kohal
mida enam pole
puistab tubakat vanameeste piipudesse
mida enam pole
pole piipe ega vanamehi
keel lendab üle tühjade talude
hingab hõbepajudes
mida enam pole
silib puulehti
mida enam pole
eesti keel on silitaja
salaja sosistaja
siit-saab siit-saab
linnukeel ja linnumeel
see on kokku eesti keel

II

Eesti keel lendab
kohiseb üle Kostivere
kiikab Koosta pere kaevu
kaevus elab kaevukoll
vaatab oma suure musta silmaga
keelele vastu
kirjutab keele otsa kaevusõnu
kaevusõnad tilguvad keele otsast
keel neelab kaevusõnad alla
klõnks ja klõnks
ja limpsib keelt
siis laotab tiivad laiali
tõuseb kohinal õhku
ja lendab üle Lagedi ja Laiuse
kagusse korjeretkele

Eesti keel kohiseb
piniseb Peipsil ja Piirissaares
seilab ja sõuab
viimaks on Viinistul
laotab siidjaid tiibu
istub Mohnile majaka otsa
ja hakkab munele

III

Eesti keel istub kirikutornide kohal
keerutab korra ja läheb siis lendu
liugleb üle lageda vee
kuni jõuab suure linnu pesasse
kus eesti keele süda lööb tuk-tuk
sest linnukeel ja linnumeel
see on kokku eesti keel