„Sirje Kiini monograafia Marie Under. Elu ja luule“ ilmus vene keeles

 

 

Teisipäeval, 13. oktoobril esitleti Moskvas Hõbeajastu muuseumis Sirje Kiini monograafia „Marie Under. Elu ja luule“ tõlget vene keelde. Esitlusel kõnelesid Sirje Kiin, Boris Tuch ja Marina Tervonen ning Eesti kultuuriatašee Moskvas Dimitri Mironov.

Mahuka biograafia (656 lk.) on tõlkinud Boris Tuch ja Igor Kotjuh, Marie Underi luule uued tõlked on teinud Marina Tervonen. Samuti on teoses tsiteeritud Igor Severjanini, Juri Šumakovi, Igor Koreiša, Svetlan Semenenko ja Boris Tuchi tõlkeid Marie Underi luulest. Teose kujundas Andres Tali.

Raamatu kirjastas Tartu Ülikooli kirjastus. Mahuka teose tõlkimist ja väljaandmist rahastasid Integratsiooni ja Migratsiooni sihtasutus MISA, Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.

Eestis toimusid teose esitlused kahes, eesti ja vene keeles. Narvas, Tartu Ülikooli Narva kolledži keldrisaalis esinesid neljapäeval, 15. oktoobril Sirje Kiin ja Marina Tervonen ning Narva Kolledži õppejõud Szilard Toth ning Enda Trubok. Tartu Kirjanike Majas toimunud esitlusel kõnelesid 20. oktoobril Sirje Kiin ja kirjastaja Ivo Volt, Marina Tervonen luges oma tõlkeid Underi luulest. Tallinna Keskraamatukogus esinesid 21. oktoobril Sirje Kiin, Marina Tervonen, Boris Tuch, Igor Kotjuh, Marie Underi luulet luges eesti keeles näitleja Anu Lamp ja vene keeles luges oma Underi-tõlkeid Marina Tervonen. Viljandi linnaraamatukogus toimunud esitlusel kõnelesid 27. oktoobril Sirje Kiin ja Marina Tervonen.

  1. oktoobril kohtus Sirje Kiin Jõhvi keskkoolis vanemate klasside õpilaste ja kirjandusõpetajatega ning pidas loengu teemal, miks Marie Under ei saanud Nobeli preemiat.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Olematuse udu

Ma kaitsesin oma kandidaadikraadi (praegu vastab see doktorikraadile) 1976. aasta detsembris, umbes kolm kuud enne esimese lapse sündi. Kraad andis mulle võimaluse saada kindel töökoht Teaduste Akadeemia (tollal siis ENSV Teaduste…

Johannes Semper, „Raske vaikus”

1940. aastal punarežiimiga kaasa läinud tuntumate iseseisvusaegsete kirjandus- ja kultuuritegelaste saatus kujunes Nõukogude korra tingimustes isiklikus plaanis erinevaks. Nende suhe poliitilise võimuga hilisstalinistlikus Eestis oli aga enamasti sarnane: esialgne režiimi…

Kaks naist, üks Kreutzwaldi, teine Koidula tänavast. Autor ja lugeja

Sirje Olesk: Armas Lehte, on hea meel näha sind niisama vitaalsena, nagu viimastel kümnenditel sind Tartus ikka nähtud on. Möödunud aasta lõpus ilmus sinu raamat kirjanduslikust Tartust läbi aastate: „Õpetaja…
Looming